Eesti aastal 2011: mõnes kodus on laste suviseks söögiks vaid puulehed

Suvisel koolivaheajal jäävad paljud lapsed ilma oma ainsast soojast söögikorrast. Päästearmeelased ja teised head inimesed proovivad neid väikesed kõhte täita, kuuldes lastelt verd tarretama panevaid lugusid kodudes valitsevast olukorra kohta.

 

Kui Päästearmee Tartu korpuse kapten Ave Kalme alustas juuni keskpaigas lastele suvesupi pakkumisega, ilmus lõunale 11 last. Sel teisipäeval oli neid juba 29. Tegelikult on koduse sooja söögita või lausa nälgivaid lapsi Tartus kordades rohkem, Ave Kalme tunneb isiklikult vähemalt 50 niisugust last.

“Need jutud, mida lapsed meil süües oma kodude kohta ääri-veeri räägivad, toovad pisarad silma,” ütleb Kalme. “Nad räägivad, kuidas kodus ei ole lauale panna tõesti mitte midagi. Kuidas kodus süüakse puulehti. Jah, lapsed on söönud puulehti! Üks laps ütles sööma tulles: kodus on rabarber juba otsas, aga õunad pole veel valmis...”

Lõppenud kooliaastal käis Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel põhikoolis 111 455 last ning kõigile neile pakuti riigi kulul koolilõunat (riigieelarvest makstakse kohalikele omavalitsustele koolilõunate tarvis sel aastal 14,8 miljonit eurot, millele omavalitsuses võivad lisada oma panuse, selgitas haridusministeeriumi konsultant Asso Ladva). Omavalitsused hoolitsevad enamasti ka lasteaialaste söögilaua eest. Ent Eestis leidub peresid, kelle lastele on koolis või lasteaias saadav söögikord ainuke võimalus saada sooja toitu või üldse kõhutäidet; suvel ei aita neid lapsi keegi peale vabatahtlike.

“Ka kooli ajal on lapsed pühapäeva hommikul kell 7 mulle koju tulnud ning öelnud: “Ave, anna meile süüa, meil on kõhud tühjad!”,” lausub Kalme.

Õudne olukord Ida-Virumaal

Nõmme Lastekaitse Liit korraldab suvesupi jagamist Tallinnas Koplis, Lasnamäel, Männikul ja Pirital ning Narvas ja Sillamäel. Iga päev pakutakse sooja toitu 500 lapsele, kuid liidu juhi Kärt Mere sõnul on neis linnades abi vajavaid lapsi vähemalt kaks korda nii palju. Näitks Narvas prankrotistunud Kreenholmi vabriku ühiselamutes elavate laste olukord on katastroofiline.

“Kreenholmi ühiselamutes on olukord täiesti jube. Nende laste välimusestki on näha, et nad on alatoitunud,” räägib Mere. “Meie töötajad on näinud ruume, kus need lapsed elavad: imepisikesed, 11 või 12 ruutmeetrit suure pere jaoks. Lapsed jooksevad tegevusetult mööda koridore ringi. Mõne toa ukse vahelt sisse vaadates oli näha, et neis pole mööblitki. Vanematel on tihtipeale sõltuvusprobleemid, neil ei jätkud jõudu ja vanemlikke oskusi oma laste eest hoolitsemiseks. Need lapsed on täiesti ripakil, sellist troostitut lapsepõlve ei tohiks 21. sajandi Euroopas keegi kogeda. See on väikese Eesti suur häbi, sest seda probleemi oleks võimalik lahendada, aga paraku vaadatakse sellest lihtsalt mööda.”

Kuid laste kõhud võivad tühjaks jääda isegi sellises peres, kus mõlemad vanemad käivad tööl. “Nõmme Lastekaitse Liit on ühtlasi ka Euroopa Vaesuse ja Sotsiaalse Tõrjutuse Vastu Võitlemise Eesti võrgustiku asutajaliige. Meie selle aasta üks ülesandeid on välja selgitada varjatud vaesus ja selle olemus. Isegi keskmise palga saaja omab Eestis juba vaesuse ilminguid,” ütleb Mere.

Näiteks on tavaline olukord, kus suurem osa pereliikmete teenitud palgarahast kulub laenu teenindamiseks, et säilitada kodu, ning see kajastub ka laste söögilaual. Seesugused pered ei kvalifitseeru ametlikult toimetulekutoetuste saajateks, nende taotlusi ei rahuldata või ei proovigi nad neid toetusi saada, häbenedes oma olukorda ning kartes ametnike mõnitusi.

“See on täiesti tavalise eesti pere mure,” rõhutab Mere.

Päästearmee ja Nõmme Lastekaitse Liit komplekteerivad puudust kannatavate perede jaoks ka toiduainetepakke. “Kuid paljudesse peredesse ei saa toidupakke anda, sest vanemad müüvad need lihtsalt maha,” ütleb Ave Kalme. “Ise olen käest kinni võtnud sellisel lapsevanemal, kes on meilt saadud pakiga otse turuväravasse läinud. Neis peredes on probleemiks alkohol.”

Toidupakkide koostamisel saab Päästarmee abi Toidupangalt (lisaks vahendab puudustkannatavatele peredele teravilja- ja piimatooteid ka PRIA). Kalme nednib, et omavalitsused ei tunne aga oma nälgivate laste abistamise vastu kuigi suurt huvi.

Omvalitsusi ei huvita

“Paljud linnad, kes varem on suvesuppi pakkunud, on rahapuudusel selle lõpetanud,” nendib ta. “Omavalitsused ei taha neid projekte toetada. Olin Päästearmee korpuse ohvitser Võrus ja küsisin viis aastat Võru linnavalitsuselt raha, kuuendal aastas sain. Nüüd hakkan Tartus otsast peale peale. Päästearmee omavahendid kujunevad annetustest, millest enamus tuleb teiselt pool piiri. Eestis kogutavad annetused on olematud.”

Tartu Toidupanga koordinaator Tiina Grauberg lausub, et just kodutoiduta lastele mõeldes püüab pank anda Päästearmeele nii palju toiduaineid kui võimalik. “Otsime toitu annetajate abil, näiteks Laeva meierei annetab kolme müüdud kohupiimakreemi pealt ühe toidupangale. Ka üks talunik tõi meile just mullust kartulit, mida oli korralikus keldris hoitud ja mis oli väga hea kartul, inimesed olid selle eest väga tänulikud,” räägib Grauberg.

Veel maikuus käis Tartu Toidupangast leiba-saia ning teisi toiduaineid iganädalaselt hankimas 500 peret, suvekuudel on abivajajate arv vähenenud. “Nähtavasti on paljud pered maale sõitnud või tulevad muidu omadega paremini toime,” arvab Grauberg.

Põlvamaa Lasterikaste Perede Ühingu juhtaja Kaire Ereline ütleb, et suve ajal saavad lapsed sooja toitu ka kõikvõimalikest laagritest ja suurüritustel (näiteks laulupeol) osaledes. Kõige suuremad abistajad on aga selles osas vanavanemad. “Vanavanemad kuuluvad sellesse põlvkonda, kes valmistavad lastele sooja toitu kohe kindlasti,” kinnitab Ereline.

Tema sõnul on suurele perele sooja toidu pakkumine isegi odavam kui võileibade või muu külmtoiduga läbi ajamine. Seetõttu ei ole soojast toidust loobumise põhjuseks alati majanduslikud mured, vaid vahel on neis peredes probleemiks ajapuudus või ka lihtsalt vähene viitsimine. Ka Ereline leiab, et sooja toidu puudust võib ette tulla isegi ühe-kahe lapsega peredes, see ei ole paljulapseliste perede spetsiifiline probleem.

Grillihõngulistel suveõhtutel leidub üle Eesti seega tuhandeid lapsi, kes peavad tühja kõhuga magama minema. “Kõige väikem laps, kes meil lõunal on käinud, on 3-aastane,” sõnab Ave Kalme. “Ta tuli koos oma vanema õe ja vennaga.”

 

Alo Lõhmus

 
eapn_eesti

 

Ka sina saad aidata majanduslikesse raskustesse sattunud perede lapsi.
Nõmme Lastekaitse Liidu a/a nr Swedbankis on EE662200001120290029.

Liitu meie lastehoiu Facebooki lehega!